Hopp til toppmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Skuvlagullevašvuohta

Vuođđoskuvllaohppiin lea riekti beassat vázzit dan skuvlla gosa gullet. Sáhtát ohcat máná sirdit eará skuvlii.

Govvádus

Vuođđoskuvllaohppiin lea riekti beassat vázzit dan skuvlla gosa gullet. Sáhtát ohcat máná sirdit eará skuvlii. Suohkan mearrida mihtet go ohcamuššii.
Skuvla/suohkan sádde reivve váhnemiidda geain leat mánát skuvlaagis. Reivves čuožžu báiki ja áigi gosa ja goas galgabehtet mannat vuosttaš skuvlabeaivvi.

Ulbmiljoavku

Váhnemat geain leat mánát skuvlaagis.

Kriterat/eavttut

Suohkan dat mearrida konkrehta árvvoštallama vuođul guđe skuvlii guhtege oahppi gullá. Árvvoštallamii biddjo vuođđun geográfalaš gullevašvuohta muhto galgá maid váldit vuhtii leat go oahppis oarbinat seamma skuvllas dahje leago skuvlageaidnu várálaš.

Áššemeannudeapmi

Suohkan galgá háhkat daid dieđuid maid dárbbašit vai sáhttet meannudit ášši. Dasto dahkko mearrádus. Dábálaččat oaččut ákkastallama mearrádusa mielde. Oaččut álo ákkastallama jus sáhttá jurddahit ahte it šatta duhtavaš mearrádusain. Jus ákkastallan ii čuovo mielde de sáhtát dan oažžut go válddát oktavuođa suohkaniin ovdal áigemearri dievvá.

Áššemeannudanáigi

Suohkan galgá meannudit ášši nu jođánit go vejolaš. Jus ášši ii sáhte mearriduvvot mánu sisa, de galggat oažžut čálalaččat dieđu dan birra ja mii dasa lea ággan. Galggat seammás oažžut dieđu goas vurdet ahte ášši mearriduvvo.

Váidalanvejolašvuohta

Jus it leat duhtavaš mearrádusain, sáhtát váidit suohkanii áigemeari siskkobealde, mii lea golbma vahku dan rájes go ožžot reivve. Čilge mainna leat duhtatmeahttun ja manne oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama, de váldde suohkaniin oktavuođa. Jus suohkan doalaha mearrádusas, de sáddejuvvo ášši viidáset fylkkamánnii, guhte dasto mearrida galgágo váidda váldot vuhtii. Sáhtát váidit sihke dan mearrádusa mas mearriduvvo gosa oahppi gullá ja mearrádusa skuvlamolsuma birra.

Tjenesten oppdatert: 24.05.2017 15:39